Tegelikult asi nii hull ei ole, aga siiski… tükk aega vaikust, nagu mul juba kombeks on siin – ja nüüd teine postitus juba täna.
Eile kuulasin õhtul technobase.fm raadiot, üsna kole, aga kinni ka ei olnud põhjust panna. Täna taustaks natuke Mark Farina Mushroom Jazz’i albumeid, siis miski reggae raadio ja nüüd jäin SOAD’i peale pidama.
Ma ei saa öelda, mis stiili muusikat ma kuulan. Kuulan seda, mis meeldib ja mis on hea. Võin järjest kuulata kasvõi hardstyle‘i lugu ja mingisugust “emomuusikat” või metal‘it. Teatud tüüpi muusikat lihtsalt kuulan sagedamini. Heade lugudega on nagu filmidega, kvaliteet on oluline (mitte heli “füüsiline kvaliteet” vaid loo produtseerimise kvaliteet).
Seda võin kõll öelda, et System of a Down’i tihti ei kuula, aga kui kuulan, siis korralikult. Nende lood on lihtsalt nii geniaalsed, omaette kõrgem tase.
Samal ajal on kahju, et Rabarockile ei läinud. Pendulum’i live oli kindlasti ülivinge, kui üldse nii lühidalt tohib öelda. Kes teab, see kommenteerib – mina kohal ei olnud ja varasemast tean youtube‘i kaudu, mida nende tegelaste esinemine endast kujutada võiks.
Kirjutama tulin ma siia selleks, et jagada teile lugu:
System of a Down – Ego Brain
juutjuub.com/watch?v=-vRxRLppDRM
Teise kujunduse valisin ka juba eelmise postituse kirjutamise ajal, kuigi pole ikka päris see, mis võiks. Parema eest tahetakse raha ju. A las olla…
